T E A T E D   A F O R I S M I D E L E    V Ä L J A K U D I

 

 

Jääb virvede tulemägi

tule varjuks

vee tinane ennustus

või vastupidi

igale pööripäevale näitab

selga

 

kus vaikuse veed või

tardunud huuled

lööma õhust tulema suitsu

päevakreemina alles kui

noorus

 

nelja voodijalga maast

allilma igikeltsana paljaks

õhust tuleb suitsu

akna ja kevadega

kuhu vahele peletan

oma paksu vere

 

merevaigust ja magnetist

tilgutab segavat selgroogu:

esitatakse tõlkimiseks sõnamängudele

maapaole vakka

 

xxxxxxx

 

Kes meist sulgeb kärbestele

ukse kinni tuuleta:

putuk kui suvekiigetõmme

 

punastades töökodades mu arm

rubiini lõigates

jäätunud lambast

vetruvaid suletuid hambaid

verd seestpoolt valget

kassiahastust ajab aja

pinde lastevanemate koosolekuni

nagu saar viimast vett

tuulte paarissambaid

kaelakuti postamendi vihas

allakäiguga taevas alla

pindmist pidet kaelakuti vihma

haaret külmast värisevast kehast

õlgadele hantleid

sööbib pisikuna vandeid

kaemas iga kraadi võrra tukset

tuules lainetena kardinaid

kinni ukse

 

xxxxxxx

 

Suur haav ta merel

koralle ja pärle

konni ja rohelist kallast

vaasist ja põhja sinavat

voodi ja laua vahelist kivitunnelit

 

kus harri on harride nägu

elsa elsale tuttav

lumelörts lörtsile sugulane

ja heinakuhi vaeva kuhi

või vastupidi:

nende juuksed on kratsimisest

nende juuksed on õiglased

võlased ideed

nende nurmed on hõigused

taovad värvid

nende klaasid on surevad

päikese tindikalad

või vastupidi:

kuidas kustuvad leeki

mõnda hallitanud leiba

kus seeditud tulevikku

hullude päralt igavikku

loen raha

raiskan ta iga

ja igatsus on ära

ärakaranud viga

on jumal kes naerab

 

xxxxxxx

 

Kord õpitut evolutsiooni

jääs puud sirgete värvide

varakevadist rivi pärispatus skulptuuri

järjehoidja ja prillidega

teateid aforismidele väljakud

oma kaugusetihedusega polaarööks

sirmiks kulmudele kuuneegreid

fosforist märklauaks mu kirjutuslaual

kui higiseid labidatoel onnikesi

Onu Tommi polaaröö tähti

mägiojana sirgelt viltuseks hukkub

kuivi kaenlaaluseid vahtimaks

käte lahtiplaksu järgedele nostalgiat

omi teateid aforismidele väljakuid

ei anta võimalust enam

iga vastusega kohakuti kaetud vahelehtedel

seosetuid auga

mu eostuvad lauseid

fantoomvalus põit semiootilist merd

keda kardavad raugad ja modellid

nende igijäädavuse ja veekartuse pärast

 

xxxxxxx

 

ISAMAATU MAAILMAL POODU

õlgadele kukkuvat silmust

mis kaarduvad raskuseks

igast puidust võllad ja kaelad

kui igavest nööri

maale varvastel ei küündi

 

TA SUREB KÜÜNDIMATUT

näos lihaste jooni mäss

vaatab taanduva laulu lõppu

vihaste hommikujooksu

 

TA KORDAB ENNAST

kui tegelik günekoloogiline aste

on öökapi peal otse nina all

Leedi Wintermer’i lehvik

 

xxxxxxx

 

Unelen su maismaa rütmeis

röögatust Halleluujat kaugenevale

mere purjele teravikule

kui lõpmatut karskust

parteituid alusmüüre su öösärgile

 

aga sina omas loomutruus vutlaris

kätel märki taanduvast udust

kannad unematit salaviinaviskajat

kaemas kraade õhus tuhas

kui kärmet sädet sünniks

jalgade alla kodumaa muld

 

xxxxxxx

 

Seekord vastu kaela

kell lööb viimast korda

õppimatut geograafiat

altpoolt vööd

vastu piiripiiluri maohaavu

oodata on valusi

väikest eesti onkoloogiat

 

kus ABC… tähed lõpevad

lauluks südamest ja vanasõnadest

plahvatavad operatsioonil astronoomiliseks anatoomias

kus silmamunad tõmbuvad kollasteks tähtedeks

kiirgusenergia vähenedes võrdeliselt kauguse ruuduga

prozhektori kulleriteooria järelkajana regenereerunud maksarakkudeni

kaugelt surnud seos klassikalist voolust

kus toimuks aine ümbermuundumine

varjundeis mille mullaga keskpunktideks

mõtte rasedust erinevuste teadvustamisest:

siitsinatsest loomade ristisõjast

on möödunud sajandeid

üht öökulli sürrealistliku lelu

merevaigust vetikateni vaigumaines võtit

teevad VTK normidest mahuti

ja tiirlevad ümber gloobuse

                       lend lenduriks hing riivad

                       õhus silmad uued tiivad

on küünitamine

                       inglite leiva järele

 

xxxxxxx

 

Öö on täis jäägitult saabast

lõhnav jälg mutti nuusutab

-       üks sügav mahv suitsu –

 

kriminaaljälituse inspektor viskab luubi

Kartaago lõhnavate varvaste vahele

 

nad ei vasta mu üllastele

pisarad on talviti

pluss koosneb kahest viirusest

 

ühelt poolt ise lohisevad sammud

edasi sügisene vallatu kärbes

 

xxxxxxx

 

OLEN OSAPOOLE OSAPAARID

OPERATSIOONIL MUU KÕRVAL

fallosekandja stereofoonika

armunud Koguja Raamatust

tule ees paista

 

haarates iga võtme au

 

OLEN ÜKSJAGU KOLAINSUS

ruutjuur noores õpetajannas

kahel jalal

mul kepid ja nahatõmme

ning isiku tunnistus

 

jaguneks ühega

 

xxxxxxx

 

LOENG NÄHTAMATUTEST INIMESTEST:

 

mõtlen selle all su ootamatuid lelusi

käekõrval paber meelestläinud ridu

vaikuse külma vett

-mets ja hobused -

nagu kohvipaksu värskes vees

-hoidkem loodust -

läheb rutem keema

su päikese semiootika

kaldub kraavipervedelt pungadeks

rohkem rohkem

kohvipaksu värskes vees

 

saanuks sellest aru

tõstes käe väe

ja maha laseks voolata

lakkmusta pinge

uueks stazhööriks

ja statistika pressi alla

raamatute hulgilt

suudleks seda keerupilti

 vaid ikka peopesalt

postuumseltki põeks

vaid halba käekirja

 

xxxxxxx

 

Silmades mulle tiivad

end propellerina rahatükkideni

vaid kümmet pattu

veel väikese sõrmega silmapilgust

viibates hiivata väravad

vaba vaheks kodu kõrvalseisjalt

kõik sõnad kaetud

käänded rütmiks

kõrgelt astmelt taskumärkmikust

pilve triibud kaetud redelil

 

xxxxxxx

 

Vastu kaja rohelist sametit

kuluvad riided

värviks jättes

peades pilvi

viidab tindivalgusfoor

kaasasündinud soontes

sinav vint

viinakuud kui tervet keha

pidurdavad kividesse pragusi

noolena kaugenevaid pungi

 

xxxxxxx

 

Aguli vein

     on mere müha

vaaditäis õlut

     on lahtisi lehti

klambriteks ojadena

põhjavesi üsna vindine

sinisuse seitse päeva järjest

kus armastus on niuete

vastane

ootamine

 

 xxxxxxx

 

Külma rauaga ma

kahvatan kollasest  taevast musti tähti

allapoole barrikaade

roostejugade viimset lihvi

kire veini piimhapet

nagu asfaldilt kalduks värv

vitamiini mustreis vari

 

otse kui valet vihma salatite merre

oma armsama vetevoogudesse nägu

päevil mil keelatud lihaste abort

kukun kohtupingiks otse kaelakohtusse

ankru käelt kauge maakumeruse sakumm

 

parim võrdsete seast

parim võrsete seast

 

 xxxxxxx

 

Suletud päev

sule tuul

tindipea

kindel iga: viis

sõrme pluss

rusikas ja luuletus

 

xxxxxxx

 

Kardan

ussitäit viina

 

seigelda kõikide luuletustega

sügada üsatäit õllevaati

kärbsekongi jäänud mustust

hommikuti märgates

elusat eesmärki

 

xxxxxxx

 

Kaevates rütmimasina

vihmasesse kaevu

traktorile palgemust kihvt

lastes mööda kõrvatagust alusseelikut

pitsidest katsudes

mitte näppudele vahet

ega lihastele tingmärke

 

xxxxxxx

 

Tulikuum raua hobune

raudhobune

punane fosfor

uut talu sajab pimedas pärle

 

märter istub alasil ja

tuksub ilm kukkuvat liikumist

kapsapäid porgandeid ja silmi

 

xxxxxxx

 

Rohtu kasvanud juhtmed

mustad spagetid

mõelda vaid - vaikus -

 

kui nüüd iga tume värv

karjataks mets täis mustikaid

kurvil mil sinav hommik

pikk juhe toeks metsloomadele

 

 xxxxxxx

 

 

Mere unevana

tõmbab piiri riigile

tõstes peo pealt pokaali

lahja õhtuse hinge

liivale küll tasase jälje

jätavad stipendiumi sõdurid

omad pagunid leotab kokk

 

xxxxxxx

 

Traataia barrikaadide ristid

tantsivad nostalgia tvisti

mõlemalt poolt päikest

põlvili ja püsti

kopsudesse kütab õhku

kõrile tinaplomme , konkse

üks punnsuutäis lukksepa viina

 

xxxxxxx

 

Säästab rataslaua liikumise viik

kamajahust millest kõht on vana

naised naistele reklaamfilmi saatust

ühe taru saavad maailm mesilasi

sest on kraavikaevajatel silmad

kui tint mul soojas peos

sulen luuleread nii viiki

 

xxxxxxx

 

JOODA MIND LUTIST

JOODAN SU MEELT

 

mulda sädemeis vilksatades

öösiti kuhikus

ankrusabaga aega

on uurikellaks

hõbevaevaga litsudes

vasardavad käed jalad sädemeid

vastu hommikusi hantleid

enne veel külmad linad ja tekid

 

xxxxxxx

 

Erak sigareti vines

paber tubakale distants,

 

kahte lagedele sõõmuvinet

paber kollast siis sinavat

hüperaktiivsest aja loost

augustiks sulab üles

kaksiratsa sõrmist

asjatus seoses ehk seriaalis

 

xxxxxxx

 

Käed hoiavad filtrit

õhu vandeks paralleelselt

     kõhukorin

nii kõrgelt et kohe torukübar

sigaret on saanud naiseks

tütardeks kes alati reisivalmis

muutuvad metallhardiks

     mehekolbaks

katteta lumiseks pilvetipuks

peegleiks mis rasedad uduvedurid

vandetõotuseks vagunisaatjale esteet

reisija kiiktooli viija

uniseks kahenaisepidajaks

keda kaksiratsa külmakraadid imevad

 

xxxxxxx

 

Uus taevakiht

ja vihmane päike

 

jänesed elavad mägedes

mäed lihast toidud

 

mägedest tulevad

väsinud sammujad

tinavöö ümber keskosa

tõmmatud suruõhuballoonid

tasakaalustamiseks

sammude fikseerijad

 

xxxxxxx

 

Tähed veerivad mett

külma piparmünti

suukorvis Suur Vanker

 

vanakrõbi kaksiratsa

täitsa tõsiduses

muusikuid ja tämbreid

määrdunud paberit

võitlussarja ajaloost

esimesed tipud

kuulavad koos tähtedega

allpool semiootikat

 

xxxxxxx

 

KÕIKIDEST SÕNADEST UNUSTAN

ÄRA VIIMASE TÄHE

 

keerdklappe

otse ukse ees peegleid

on eestvaate vari

tänapäevapoisse lapsendatud vankriga

kirjutan ruttu ülesse:

öösel tulevad nostalgia tädid

kadunud selkat viibutades

mis osutus Suureks Vankriks

inimeste teisikuteks

vihmast kleepuvaiks

rasedad on jäämisest

     lehekülgedeks

 

 xxxxxxx

 

Paber on hääle lõdvestus

on patu hääl

 

     välisukse viltused tuuled

     välisuks on viltu tuules

hiiglased neist pigistavad toiduõli

uksekelli krapiliine

õllesaale koolivahegi

neil varjuks on nõel

     öös terake kuud

ööst terake kuud

 

 xxxxxxx

 

Luul on luudest

     vint

sonett on taga

     kriips

su luule mammut

kogu

märgates ihu hapniku

ameeriklast

mu esimestel jüngritel

autod

kasvavad päevast

     vaeva

 

 xxxxxxx

 

Kui sa juba kord oled

     väsinud

ära loobu vihmaniiskest rohust

lebamas ninatolmus

     kasvavad

kaitseks karvad

diskontost keskmist

horoskoopi teadmiseks

igavest tuld

on alati valmis

kaksiratsa seks

     pomm neerudesse

on moodsalt surm

seljataga mere poole

vallanduvate küngaste vahele

kofeiini ja uriini

 

xxxxxxx

 

Terav punktvalgus tuleb klaasidest jah tõesti jah klaasidest

jättes järele mingi kõverlõõtsa hoobadega õhku kui mingit

tasuta tantsu vihtudes jääb tuppa võitjana peale vaikuse

lõhn ütleme ämbrissekukkunud jalast aga keegi ei arva ja

et valgusest valgustist jääb järele kask; Suurkask mis ei tä-

henda muud kui kõikumist tõmbemehus nimega mittehoo-

bade mittelõõtsade tõesti jah mitteklaaside

mitteSuurkaskedevaikuse lõhna mittevõimestunult ah jaa

tantsu mitteämbrisse kukkunud esimesest tõelisest sõnast

                                                             TERA-vast

 

xxxxxxx