Jääb virvede tulemägi
tule varjuks
vee tinane ennustus
või vastupidi
igale pööripäevale näitab
selga
kus vaikuse veed või
tardunud huuled
lööma õhust tulema suitsu
päevakreemina alles kui
noorus
nelja voodijalga maast
allilma igikeltsana paljaks
õhust tuleb suitsu
akna ja kevadega
kuhu vahele peletan
oma paksu vere
merevaigust ja magnetist
tilgutab segavat selgroogu:
esitatakse tõlkimiseks sõnamängudele
maapaole vakka
xxxxxxx
Kes meist sulgeb kärbestele
ukse kinni tuuleta:
putuk kui suvekiigetõmme
punastades töökodades mu arm
rubiini lõigates
jäätunud lambast
vetruvaid suletuid hambaid
verd seestpoolt valget
kassiahastust ajab aja
pinde lastevanemate koosolekuni
nagu saar viimast vett
tuulte paarissambaid
kaelakuti postamendi vihas
allakäiguga taevas alla
pindmist pidet kaelakuti vihma
haaret külmast värisevast kehast
õlgadele hantleid
sööbib pisikuna vandeid
kaemas iga kraadi võrra tukset
tuules lainetena kardinaid
kinni ukse
xxxxxxx
Suur haav ta merel
koralle ja pärle
konni ja rohelist kallast
vaasist ja põhja sinavat
voodi ja laua vahelist kivitunnelit
kus harri on harride nägu
elsa elsale tuttav
lumelörts lörtsile sugulane
ja heinakuhi vaeva kuhi
või vastupidi:
nende juuksed on kratsimisest
nende juuksed on õiglased
võlased ideed
nende nurmed on hõigused
taovad värvid
nende klaasid on surevad
päikese tindikalad
või vastupidi:
kuidas kustuvad leeki
mõnda hallitanud leiba
kus seeditud tulevikku
hullude päralt igavikku
loen raha
raiskan ta iga
ja igatsus on ära
ärakaranud viga
on jumal kes naerab
xxxxxxx
Kord õpitut evolutsiooni
jääs puud sirgete värvide
varakevadist rivi pärispatus skulptuuri
järjehoidja ja prillidega
teateid aforismidele väljakud
oma kaugusetihedusega polaarööks
sirmiks kulmudele kuuneegreid
fosforist märklauaks mu kirjutuslaual
kui higiseid labidatoel onnikesi
Onu Tommi polaaröö tähti
mägiojana sirgelt viltuseks hukkub
kuivi kaenlaaluseid vahtimaks
käte lahtiplaksu järgedele nostalgiat
omi teateid aforismidele väljakuid
ei anta võimalust enam
iga vastusega kohakuti kaetud vahelehtedel
seosetuid auga
mu eostuvad lauseid
fantoomvalus põit semiootilist merd
keda kardavad raugad ja modellid
nende igijäädavuse ja veekartuse pärast
xxxxxxx
ISAMAATU MAAILMAL POODU
õlgadele kukkuvat silmust
mis kaarduvad raskuseks
igast puidust võllad ja kaelad
kui igavest nööri
maale varvastel ei küündi
TA SUREB KÜÜNDIMATUT
näos lihaste jooni mäss
vaatab taanduva laulu lõppu
vihaste hommikujooksu
TA KORDAB ENNAST
kui tegelik günekoloogiline aste
on öökapi peal otse nina all
Leedi Wintermer’i lehvik
xxxxxxx
Unelen su maismaa rütmeis
röögatust Halleluujat kaugenevale
mere purjele teravikule
kui lõpmatut karskust
parteituid alusmüüre su öösärgile
aga sina omas loomutruus vutlaris
kätel märki taanduvast udust
kannad unematit salaviinaviskajat
kaemas kraade õhus tuhas
kui kärmet sädet sünniks
jalgade alla kodumaa muld
xxxxxxx
Seekord vastu kaela
kell lööb viimast korda
õppimatut geograafiat
altpoolt vööd
vastu piiripiiluri maohaavu
oodata on valusi
väikest eesti onkoloogiat
kus ABC… tähed lõpevad
lauluks südamest ja vanasõnadest
plahvatavad operatsioonil astronoomiliseks anatoomias
kus silmamunad tõmbuvad kollasteks tähtedeks
kiirgusenergia vähenedes võrdeliselt kauguse ruuduga
prozhektori kulleriteooria järelkajana regenereerunud maksarakkudeni
kaugelt surnud seos klassikalist voolust
kus toimuks aine ümbermuundumine
varjundeis mille mullaga keskpunktideks
mõtte rasedust erinevuste teadvustamisest:
siitsinatsest loomade ristisõjast
on möödunud sajandeid
üht öökulli sürrealistliku lelu
merevaigust vetikateni vaigumaines võtit
teevad VTK normidest mahuti
ja tiirlevad ümber gloobuse
lend lenduriks hing riivad
õhus silmad uued tiivad
on küünitamine
inglite leiva järele
xxxxxxx
Öö on täis jäägitult saabast
lõhnav jälg mutti nuusutab
- üks sügav mahv suitsu –
kriminaaljälituse inspektor viskab luubi
Kartaago lõhnavate varvaste vahele
nad ei vasta mu üllastele
pisarad on talviti
pluss koosneb kahest viirusest
ühelt poolt ise lohisevad sammud
edasi sügisene vallatu kärbes
xxxxxxx
OLEN OSAPOOLE OSAPAARID
OPERATSIOONIL MUU KÕRVAL
fallosekandja stereofoonika
armunud Koguja Raamatust
tule ees paista
haarates iga võtme au
OLEN ÜKSJAGU KOLAINSUS
ruutjuur noores õpetajannas
kahel jalal
mul kepid ja nahatõmme
ning isiku tunnistus
jaguneks ühega
xxxxxxx
LOENG NÄHTAMATUTEST INIMESTEST:
mõtlen selle all su ootamatuid lelusi
käekõrval paber meelestläinud ridu
vaikuse külma vett
-mets ja hobused -
nagu kohvipaksu värskes vees
-hoidkem loodust -
läheb rutem keema
su päikese semiootika
kaldub kraavipervedelt pungadeks
rohkem rohkem
kohvipaksu värskes vees
saanuks sellest aru
tõstes käe väe
ja maha laseks voolata
lakkmusta pinge
uueks stazhööriks
ja statistika pressi alla
raamatute hulgilt
suudleks seda keerupilti
vaid ikka peopesalt
postuumseltki põeks
vaid halba käekirja
xxxxxxx
Silmades mulle tiivad
end propellerina rahatükkideni
vaid kümmet pattu
veel väikese sõrmega silmapilgust
viibates hiivata väravad
vaba vaheks kodu kõrvalseisjalt
kõik sõnad kaetud
käänded rütmiks
kõrgelt astmelt taskumärkmikust
pilve triibud kaetud redelil
xxxxxxx
Vastu kaja rohelist sametit
kuluvad riided
värviks jättes
peades pilvi
viidab tindivalgusfoor
kaasasündinud soontes
sinav vint
viinakuud kui tervet keha
pidurdavad kividesse pragusi
noolena kaugenevaid pungi
xxxxxxx
Aguli vein
on mere müha
vaaditäis õlut
on lahtisi lehti
klambriteks ojadena
põhjavesi üsna vindine
sinisuse seitse päeva järjest
kus armastus on niuete
vastane
ootamine
xxxxxxx
Külma rauaga ma
kahvatan kollasest taevast musti tähti
allapoole barrikaade
roostejugade viimset lihvi
kire veini piimhapet
nagu asfaldilt kalduks värv
vitamiini mustreis vari
otse kui valet vihma salatite merre
oma armsama vetevoogudesse nägu
päevil mil keelatud lihaste abort
kukun kohtupingiks otse kaelakohtusse
ankru käelt kauge maakumeruse sakumm
parim võrdsete seast
parim võrsete seast
xxxxxxx
Suletud päev
sule tuul
tindipea
kindel iga: viis
sõrme pluss
rusikas ja luuletus
xxxxxxx
Kardan
ussitäit viina
seigelda kõikide luuletustega
sügada üsatäit õllevaati
kärbsekongi jäänud mustust
hommikuti märgates
elusat eesmärki
xxxxxxx
Kaevates rütmimasina
vihmasesse kaevu
traktorile palgemust kihvt
lastes mööda kõrvatagust alusseelikut
pitsidest katsudes
mitte näppudele vahet
ega lihastele tingmärke
xxxxxxx
Tulikuum raua hobune
raudhobune
punane fosfor
uut talu sajab pimedas pärle
märter istub alasil ja
tuksub ilm kukkuvat liikumist
kapsapäid porgandeid ja silmi
xxxxxxx
Rohtu kasvanud juhtmed
mustad spagetid
mõelda vaid - vaikus -
kui nüüd iga tume värv
karjataks mets täis mustikaid
kurvil mil sinav hommik
pikk juhe toeks metsloomadele
xxxxxxx
Mere unevana
tõmbab piiri riigile
tõstes peo pealt pokaali
lahja õhtuse hinge
liivale küll tasase jälje
jätavad stipendiumi sõdurid
omad pagunid leotab kokk
xxxxxxx
Traataia barrikaadide ristid
tantsivad nostalgia tvisti
mõlemalt poolt päikest
põlvili ja püsti
kopsudesse kütab õhku
kõrile tinaplomme , konkse
üks punnsuutäis lukksepa viina
xxxxxxx
Säästab rataslaua liikumise viik
kamajahust millest kõht on vana
naised naistele reklaamfilmi saatust
ühe taru saavad maailm mesilasi
sest on kraavikaevajatel silmad
kui tint mul soojas peos
sulen luuleread nii viiki
xxxxxxx
JOODA MIND LUTIST
JOODAN SU MEELT
mulda sädemeis vilksatades
öösiti kuhikus
ankrusabaga aega
on uurikellaks
hõbevaevaga litsudes
vasardavad käed jalad sädemeid
vastu hommikusi hantleid
enne veel külmad linad ja tekid
xxxxxxx
Erak sigareti vines
paber tubakale distants,
kahte lagedele sõõmuvinet
paber kollast siis sinavat
hüperaktiivsest aja loost
augustiks sulab üles
kaksiratsa sõrmist
asjatus seoses ehk seriaalis
xxxxxxx
Käed hoiavad filtrit
õhu vandeks paralleelselt
kõhukorin
nii kõrgelt et kohe torukübar
sigaret on saanud naiseks
tütardeks kes alati reisivalmis
muutuvad metallhardiks
mehekolbaks
katteta lumiseks pilvetipuks
peegleiks mis rasedad uduvedurid
vandetõotuseks vagunisaatjale esteet
reisija kiiktooli viija
uniseks kahenaisepidajaks
keda kaksiratsa külmakraadid imevad
xxxxxxx
Uus taevakiht
ja vihmane päike
jänesed elavad mägedes
mäed lihast toidud
mägedest tulevad
väsinud sammujad
tinavöö ümber keskosa
tõmmatud suruõhuballoonid
tasakaalustamiseks
sammude fikseerijad
xxxxxxx
Tähed veerivad mett
külma piparmünti
suukorvis Suur Vanker
vanakrõbi kaksiratsa
täitsa tõsiduses
muusikuid ja tämbreid
määrdunud paberit
võitlussarja ajaloost
esimesed tipud
kuulavad koos tähtedega
allpool semiootikat
xxxxxxx
KÕIKIDEST SÕNADEST UNUSTAN
ÄRA VIIMASE TÄHE
keerdklappe
otse ukse ees peegleid
on eestvaate vari
tänapäevapoisse lapsendatud vankriga
kirjutan ruttu ülesse:
öösel tulevad nostalgia tädid
kadunud selkat viibutades
mis osutus Suureks Vankriks
inimeste teisikuteks
vihmast kleepuvaiks
rasedad on jäämisest
lehekülgedeks
xxxxxxx
Paber on hääle lõdvestus
on patu hääl
välisukse viltused tuuled
välisuks on viltu tuules
hiiglased neist pigistavad toiduõli
uksekelli krapiliine
õllesaale koolivahegi
neil varjuks on nõel
öös terake kuud
ööst terake kuud
xxxxxxx
Luul on luudest
vint
sonett on taga
kriips
su luule mammut
kogu
märgates ihu hapniku
ameeriklast
mu esimestel jüngritel
autod
kasvavad päevast
vaeva
xxxxxxx
Kui sa juba kord oled
väsinud
ära loobu vihmaniiskest rohust
lebamas ninatolmus
kasvavad
kaitseks karvad
diskontost keskmist
horoskoopi teadmiseks
igavest tuld
on alati valmis
kaksiratsa seks
pomm neerudesse
on moodsalt surm
seljataga mere poole
vallanduvate küngaste vahele
kofeiini ja uriini
xxxxxxx
Terav punktvalgus tuleb klaasidest jah tõesti jah klaasidest
jättes järele mingi kõverlõõtsa hoobadega õhku kui mingit
tasuta tantsu vihtudes jääb tuppa võitjana peale vaikuse
lõhn ütleme ämbrissekukkunud jalast aga keegi ei arva ja
et valgusest valgustist jääb järele kask; Suurkask mis ei tä-
henda muud kui kõikumist tõmbemehus nimega mittehoo-
bade mittelõõtsade tõesti jah mitteklaaside
mitteSuurkaskedevaikuse lõhna mittevõimestunult ah jaa
tantsu mitteämbrisse kukkunud esimesest tõelisest sõnast
TERA-vast
xxxxxxx